Pidasime 16. aprillil Emumäe lähedal ühe oma liikme, Pireti, lahkes kodus esimest aastakoosolekut ehk humoristlikumalt nimetatud “keemikute kevadpäeva”. Võtsime vastu aastaaruande ja arutasime tulevikuplaane.

Esimene aasta möödus teguderohkelt, mis on ühe ühingu käivitamiseks ka oluline. Tuleb endast märku anda.

Arutasime ka, et kuidas edasi. Selge on see, et mitmel liikmel on jaksuga nii ja naa, seetõttu on üks meie suurim mure MTÜ jätkusuutlikkus. Samas – praegu väikeses grupis toimib kõik hästi – vähemalt neli Meetat on leidnud endale inimesed, kellega võib KÕIGEST rääkida, kellega võib alustada vestlust sõnadega “noh, kas elad veel?” ja naerda, kui teatrietenduse pealkiri on “Mineku eel” või jooksurajal enne finišit ergutatakse “Lõpp on lähedal, lõpp on lähedal!”.

Me oleme väga tänulikud inimestele, kes on meile teinud rahalisi annetusi. Me ei ole ennast lisanud veel sinna nimekirja, et annetajad saaksid tulumaksusoodustust, aga see on meil kavas.

Annetuste abil saime aastakoosoleku korraldada ühe meie keemiku ehk möödunud nädalal keemiaravi saanud liikme juures, kes poleks ise kuidagi jaksanud Tallinnasse tulla. Kuid meie külaskäik tegi talle palju rõõmu. Suuremateks ettevõtmisteks palume abi ravimifirmadelt, kuid siis peab tavaliselt vähemalt kaks kuud ette planeerima.